Veel äravaatamata Matrix

Tuhnisin netis ja guugeldasin veidi kunagise popfilmi Matrix radadel. Leidsin ühe päris huvitava vana artikli: http://www.arileht.ee/artikkel/248977
Tsiteerin selle artikli siin ära täies mahus koos kommentaaridega.
Matrix sobitub iga filosoofiaga (29)
29. oktoober 2003 00:00
Autor: Rando Tooming
Triloogia viimane film Matrix. Revolutsioon jõuab Eestis ekraanile 5. novembril. Ajakirja Vikerkaar septembrinumbris on neli mõtlejat analüüsinud Matrixi fenomeni filosoofia kaudu.

Vendade Wachowskite Matrix triloogiast on alates selle esimese osa linastumisest kirjutatud metsikult palju artikleid, uurimusi ja süvaanalüüse. Septembrikuu Vikerkaares püüavad üks sloveenia ja kolm eesti filosoofi kolmikteost lahata enese mängumaal.
Lääne filosoofia kogum
Sloveenia filosoofiaprofessor Slavoj Žižek ütleb oma artiklis Matrix: Perversiooni kaks külge, et Matrix on üks selliseid filme, mis toimib omamoodi Rorschachi (1884-1922, psühhiaater, psühhodiagnostik) testina. Film otsekui käivitaks üleüldise äratundmisprotsessi, nagu see üldtuntud jumalapilt, millelt Jumal näib alati otse sulle silma vaatavat, kust iganes teda ka ei vaadataks. Absoluutselt iga mõttesuund paistab end Matrixis ära tundvat.
Filosoofiadoktor Jüri Eintalu ütleb artiklis Matrix: Filosoofial juhtmed seinast välja, et film inspireerib fantaseerima ja filosofeerima. Umbes kolmandat korda linateost vaadates õnnestus tal taibata, et see haakub mitme klassikalise filosoofiaprobleemiga ning ärgitab tõsisemalt suhtuma ka mõnesse senini pelgalt abstraktseks peetud võimalusse. Eintalu köidab asjaolu, et teaduse ja tehnika arengul ning selle käigus toodetavatel ulmefilmidel õnnestub leida pragusid filosoofide klassikalistes arutlustes ning et kaasaegne akadeemiline filosoofia on ulmekatele aeg-ajalt tõsist tähelepanu pööranud.
Filosoof Bruno Mölder arutleb oma essees ainult ühe filosoofilise probleemi üle paljudest, mille film esitab. See on n-ö skeptiline võimalus, et välismaailm võib osutuda hoopis teistsuguseks, kui oleme harjunud eeldama. Mölder läheneb probleemile analüütilise filosoofia vaatenurgast. Ka tema möönab, et Matrix sarnaneb Ror-schachi testiga, kuid küsib samas, kas ei toimi seesugune efekt mis tahes mitmemõttelise stiimuli korral. Mölder lisab, et küllap tunneks antiikfilosoof Platongi seda lääne kultuuris esinevaid ettekujutusi ning arhetüüpe koondavat filmi kinosaalis jälgides end üpris koduselt.
Professor Tanel Tammet leiab artiklis Matrix, Skynet ja sõda teispoolsusega, et kaks rööbast, mida mööda film sõidab, on klassikaline ajud purgis, maailm on unenägu teema ja teiselt poolt suurejooneline sõda masinate ja inimtsivilisatsiooni vahel. Tammeti sõnul on sõjaaspekt paratamatu. Ilma selleta oleks müüdavust ja populaarsust raske saavutada, sest sõda ei ole lõppkokkuvõttes üldse igavam ega inimühiskonda vähem huvitav teema kui reaalsuse olemus.
Maailm kui suur pettus
Mõte kangelasest, kes elab läbinisti manipuleeritavas maailmas, ei ole loomulikult uus. Žižek küsib koguni, kas pole see pelk läbinisti ameerikalik paranoiline fantaasia. Heaoluühiskonna esindajate haige ettekujutus sellest, et maailm, kus nad elavad, on läbi ja lõhki pettus. Sarnasel teemal on vändatud näiteks Peter Weir’i film Truman Show, kus väikelinna ametnik (peaosas koomik Jim Carrey) avastab, et on peategelane ööpäev läbi kestvas tele-shows.
Ulmeklassik Philip K. Dicki 1959. aastal ilmunud teoses Liigestest lahti aeg kirjeldatakse, kuidas California idüllilises linnakeses argielu elav kangelane mõistab, et kogu linn on võltsing, mis on lavastatud selleks, et talle rahuldust pakkuda.
Suurest pettusest, illusioorse maailma loomise võimalikkusest kõneldes viitab Žižek faktile, et omamoodi reaalsuse muutmisega sai hakkama ka Stalin, kes Lenini tähelepanu hajutamiseks tolle kahe viimase eluaasta jooksul laskis trükkida spetsiaalset ühes eksemplaris Pravdat, kust oli välja tsenseeritud kõik uudised, mis viitasid tegelikult riigis toimuvale olukorrale.
Mitu reaalset maailma
Strukturaalse psühhoanalüüsi looja Lacani käsitlus Suurest Teisest on Žižeki meelest Matrixisse jõudnud poolikult. Kui Suur Teine on materialiseeritud reaalselt eksisteerivasse hiidarvutisse ning varjab ära tõelise reaalsuse, siis miks eeldatakse, et reaalsust varjutab teine reaalsus, mis asub meie reaalsuse taga? Kas pole selle taga midagi hoopis muud, mil reaalsusega üldse mingisugust pistmist ei ole? Žižeki sõnul tundub filmi kulgu jälgides igati ootuspärane, et õelisuse kõrb” on loodud hoopis ühe teise (täiuslikuma?) Matrixi poolt. Kumbki filmis esitatav maailm ei taba tegelikult reaalset ja mõlema reaalsus jääb pettekujutluseks. Suure Teise ühise sotsiaalse reaalsuse tajumise mudelit ei ole olemas. Infoühiskonna kunagi prognoositud globaalküla asemel on meil tekkinud arvutu hulk “väikseid Teisi”.
Eintalu ja Žižeki käsitlused filmi problemaatikast on sarnase ülesehitusega. Mõlemad lahkavad Matrixit eri filosoofide ja koolkondade seisukohtadest, kuid sloveen pühendab omaette peatükid ka kabalistikale, antropoloogiale jt ning lõpetab Hitleri biograafide andmetele tuginedes faktiga füüreri seksuaalsuhtest oma vennatütrega. Žižek väidab, et õige viis “Matrixi” fenomeni mõistmiseks on seada kõrvuti Hitleri meeletuseni destruktiivne poliitiline tegevus ning ülim seksuaalne passiivsus perverssuseks klassifitseeritavas rollimängus. Need ongi Žižeki poolt kirjeldatava “Matrixi” perversiooni kaks aspekti.

hvilm 28. oktoober 2003 23:58:49
Matrix. Sigade revolutsioon.

1 29. oktoober 2003 00:33:59
The (!) Matrix on pop-filosoofia. Sarnane populaarteadusega. Paras mullike, mis tegelikult ei kannata mingit kriitikat.

2 29. oktoober 2003 01:46:29
pop-filosoofia küll, aga samas just selline, mida on kogu aeg alateadlikult oodatud. (pseudo)filosoofia, mis seletaks eksistentsi lihtsalt ja arusaadavalt, kasutades olemasolevat märgisüsteemi. Küberruum, virtuaalne reaalsus, kõrgem võim, asjade ettemääratus. See kõik, mida inimesed on valmis kogu aeg alateadlikult uskuma, et oma elu lihtsamaks teha. Inimesed on jaburamategi ideede eest surnud (David Koresh, viimsepäevaootajad), hea veel at siinkohal käib jutt filmist.

neoon 29. oktoober 2003 01:48:26
Ei ole lihtsalt pop-filosoofia. Pigem on see kohati geniaalne filmitükk, millel on mitu kihti nagu Virmalise tordil. Seda saab vaadata kui action-filmi, kui love-story't, kui lunastuslugu aga kui filosoofilis-teoloogilist tükki. Mõned dialoogid on olnud filmist väga nauditavad. Samas kui asi hakkab nauditavaks muutuma on tajutav tegijate meelehärm, et mingil hetkel suurem osa vaatajatest ei suuda enam jälgida dialooge (kelle IQ on keskmiselt 100). Matrixi teemal on artikleid teinud ka väga väljapaistvad filosoofid, kes on haistnud suurt võimalust teha enda tegevus massidele aru saadavamaks.
Mis puutub antud artiklisse, siis milleks kirjutada ümberjutustust, ümberütlemistest. Või Vikerkaare sisu-kirjeldamine oli võimalus end seltskonda murda?

Gorm 29. oktoober 2003 10:42:40
Kulla neoon, olete kunagi mõelnud, et IQ 100 ongi keskmine (ses mõttes, et elanikkond jaguneb kaheks võrdseks osaks: alla ja üle 100)? Ei tasu arvata, et 100 nii väga madal tulemus on. Mis puutub netis olevatesse testidesse, siis saab sealt vist igaüks vähemalt 130 kätte :)

neoon gormile 29. oktoober 2003 14:20:11
kindlasti sinu jaoks ongi 100 kõva tulemus. Möönan, et 'kelle' grammatiline kasutus polnud õnnestunud, sest võimaldas tõlgendada seda ainsuses, kuigi selle all mõeldi massi kelle tulemused jäävad 85-115 vaehimikku ja neid inimesi on kõige enam.

kaun 30. oktoober 2003 00:21:26
Sa oled õnnetu inimene, neoon! Kui sinu jaoks "maatriksikene" on geniaalne filmitükk, millel on mitu kihti etc etc, siis on sinu pidulaua gormet mcdonalds, sinu naine on täispuhutav nukk, su lapsed on midagi vegeteerivat ja sa ise oled ühe varbaga sealsamas maatriksis toksiv ollus.

Morpheus 29. oktoober 2003 03:21:44
Aga miks ikkagi kannavad nad maa all pimedas p2ikeseprille? Ja miks on tarvis seda hirmsat kaablit kuklasse keerata, et matrixisse sisse hackida? Kas wirelessiga ei oleks saanud? Kus on lapsed? Kuidas ja millest Zeoni asukad toitusid? Miljon kysimust ... Peale filmi oli tunne nagu "I can't get no, satisfaction."

jummala 29. oktoober 2003 09:17:16
eest - ära vahi siis...mina ei vahi näiteks "kodu keset linna", sest tean et seal ma satisfaktionit ei saa...

Zeonist 29. oktoober 2003 09:36:28
See oli 1 nii nilbe geto, et sa ei taha teada, mida nad söövad.

real zenonist 29. oktoober 2003 10:25:21
Miks peaks olema neile küsimustele vastused sellised mida meie arengutasemel olev tsivilisatsioon peaks mõistma.Ilmselt ei mõistaks 18 sajandi geenius meie ühiskonnast mitte kottigi ju.

Kama Kaks 29. oktoober 2003 05:31:39
Kogu maailma tarkus on siiski lauses: " Maakera sees on veel yks maakera, mis on suurem kui see valimine maakera".

kairi 29. oktoober 2003 07:17:24
koik mis ma peale viimast episoodi kosta oskasin oli : No, no more. Miks nad jummala parast kolmada osa ka tegid? Esimene oli tip-top, teine oli taielik juust, kolmas....

hm 29. oktoober 2003 09:40:33
1. oli ok, 2. on jube saast, kui 3. veel kehvem on, siis on küll suht rekordiline saavutus... igal juhul tänan hoiatamast, raha ei kavatse selle eest anda, lähen vaatan, äkki ongi juba hot.is üleval.

Kave 29. oktoober 2003 11:59:16
Täitsa nõus.Juba esimeses osas häiris pisut see väline efektitsemine, teises osas kippus sisu eriefektidesse ära kaduma ja võitlusstseenid muutusid suisa igavaks.
(ja veel üks pisiasi - miks Trinity enam nii kenana ei mõju kui esimeses osas? Ja üldse mõjub ta olemine kuidagi masinlikuna)

e.t. 29. oktoober 2003 13:18:48
Teises osas oli pisut liiga palju suure algutähega tegelasi. Ma võin nüüd ebatäpselt mäletada aga algul pidi kangelane üles leidma Oraaklis, kes ütles talle "Ma olen sind oodanud. Sa pead üles leidma kohustuslikku tähendusrikast ma-ootasin-sind sissejuhatust), et vaja on üles otsida Insener. Ja siis veel Arhitekt. Sel hetkel tuli minul juba koledasti naer peale, sest ma kujutasin ette, kuidas Arhitekt üktleb pühalikul häälel: "Tere. Ma ootasin sind. Sa pead üles otsima Säästva Arengu ja Planeerimise Osakonna Juhataja" :)
Minu meelest see konstrueeritud maailma idee on üldse Stanislaw Lemi ühes lühijutus palju sümpaatsemalt väljendatud.

kara 29. oktoober 2003 14:26:00
lugege neooni ta on juba lõik ära öelnud, teie tahate tordist ainult sokolaadi, ent paraku ei leiaks siis teised sellest midagi vaadatavat

hei 29. oktoober 2003 07:43:05
mis, kuradi asi on see Matrix? Esimest korda kuulen.

Esme 29. oktoober 2003 08:19:29
neoonile -
võibolla oli vikerkaare ümberjutustamise eesmärgiks vikerkaarele masside tähelepanu tõmbamine (kirjanduslik eliit - kui nii võib väljenduda - ehk kahtlemata vähemus on sellest niigi teadlik)? piisavalt tunnustusevääriline eesmärk, ma arvan.

prr 29. oktoober 2003 08:56:19
kulge, kirjanduslikud elitaarid ja lääne filosoofid, pistke put si oma maatriks.

eimidagiuut 29. oktoober 2003 09:26:08
maatriksis on sama palju filosoofiat kui mingis suvalises pornofilmis. esimeses osas oli mõningaid sugemied- üle hulga aja hallile massile film milles 3D mõtlemine.. tavafilmid enamasti absoluutselt ruumitud, ainult pilt. aga edasi kisub tavaliseks odavaks hoilvoodi kümmemiljonit filmiks.

neoon 29. oktoober 2003 14:29:09
sul on tõsine probleem. soovitan APPA-t (Anobüümsete Pornohoolikute Põrandalune Assotsiatsioon), kui see ei aita, ei aita sind enam mitte miski. Asmodeus on sinu hinge juba enda aeda tarinud.....

Viking 29. oktoober 2003 09:55:44
Kas pole selle taga midagi hoopis muud, mil reaalsusega üldse mingisugust pistmist ei ole? Žižeki sõnul tundub filmi kulgu jälgides igati ootuspärane, et “tõelisuse kõrb” on loodud hoopis ühe teise (täiuslikuma?) Matrixi poolt.
Dama kehtib ka filmi "13 korrus" kohta, mis linastus veic pärast Matrixi esimest osa.

pipi 29. oktoober 2003 10:26:18
kuule, eimidagiuut, üks kuulus filosoof ütles, et õpetab oma metafüüsikakursuse ära kasvõi pipi pikksuka teksti peal, mõte on ikka vist mõtleja peas? ja kui seda ei ole, siis võid kasvõi platoni endaga vestelda, ilma et muhvigi aru saaks.

mutuk 29. oktoober 2003 10:26:29
kolmanda filmiga kidub matrix ära :P

sipsik 29. oktoober 2003 10:37:45
igale asjale võib juurde mõelda mida iganes. mõnele on koraan kõik teine leiab filosoofia mingist filmist, juuksekarvast või rotilõksust... ja öelge siis neile et rotilõks on nõme :) tapavad teisitimõtleja ära. meie rotilõks on kõige filosoofilisem, kõige alus, sellele võib ehitada terve maailma!

saaremutt 29. oktoober 2003 11:15:05
aga vaatavad ikkagi kõik ja film on ju hää...ikkagi miskit muud kui ''meie leninid'' või muud kõrgelennulised eesti filmid või kuidas ? esimesti nautisin, teist vaatasin ja kolmanda ajal ...

abiks 29. oktoober 2003 11:25:5
Pipi Pikksukas ongi rohkem filosoofiat kui Matrixis. Nii et millest selline po~lastav toon (kasvõi pipi pikksuka teksti peal)?
Isiklik arvamus on ja"rgmine:
1.Ideed filmis ei peagi tingimata teabkui uued olema. See kuidas neid va"ljendatakse on ta"htsam.
2.Matrixi va"ljendusvahendid ei kannata kriitikat. Ytleksin nii: esimene film oli tase sinnamaani, kus hakkas siniste ja punaste tablettide so"o"mine(tabletid va"ljaarvatud).
Sealtmaalt edasi on tegu naeruva"a"rse tehnilise jutuga, lehvivate mantlitega(mm kui lahedad nahkmantlid), ja heal keskmisel tasemel vo~itlusstseenidega.

Njah 29. oktoober 2003 11:37:15
Valdav enamus vaatab ikka Matrix'it, samuti nagu nagu John Woo filme, põhiliselt balleti pärast. Kung Fu või Anti Gravi. Mis seal vahet on

"); //]]>-->

Kui ma lõppude lõpuks olen ise ka selle filmi ära vaadanud, siis tahan treida siia hunniku oma kommentaare. Praegu näikse päris hea stardikapital olema, et seda linateost sügavuti uurima asuda :D