Oti ja Taneliga

Algus: kodanik L-l tuli pähe kenjaalne idee, et peaks ka sel aastal tähistama mitut ammujuhtunud sündmust ühe korraliku kontserdiga Rock Kafes. Eelmisel aastal esinesid Evert Sundja ja Liisi Koikson jazzkavaga, mis jättis sümpaatse mulje. Mõeldud-tehtud. Läbi ime sai kodanik L piletid interneti kaudu ostetud ning meili teel mulle saadetud. Mina printisein need tööl pdf failina välja ja riputasin koju seinale.
Minek: kuna üritus oli reklaamitud algusega kell 21, siis eelmise aasta parkimise probleeme arvestades startisime 40 minutit enne algust. Kohale jõudsime 15 minutit enne algust. Parkimiskohti oli küllaga, kuid kõik olid tasulised. Kodanik L hakkas jändama parkimistasuga, mina läksin klubi uksest sisse. Ja oh üllatust, sissepääs lubati avada alles kell 21:00 :))
Passisin trepikojas koos paari tüdrukutekambaga. Kuulda oli vähemalt kolme keelt. Internatsionaalne seltskond - lõi minul lambikene põlema. Kui kell kukkus täpselt 21, siis korjati meie pdf piletid lihtsalt ära. Noortel neidudel kontrolliti isikut tõendavat dokumenti. Õnneks polnud kehtestatud vanuse ülemist piiri :P
Toiming: esimeste hulgas üles saali sisenedes tekkis ohhoo-efekt. Rõdul oli juba hulga rahvast pidutsemas :O Šampuseklaasid ees ja peened road laual. Kodanik L leidis sealsest seltskonnast ühe tuttava ning vestles mõńe fraasi. Saime teada, et Viking Line pidas oma töötajate jõulupidu. Ega meiegi tahtnud niisama kuivada, vaid tellisime baarist joogid. Kuna mina pidin olema kojusõidu sohver, siis piirdusin segumahlaga :D Võtsime kohad sisse rõdul otse lava vastas. Ruumi oli laiutada küll, sest rahvast oli algul vähe. Tasapisi muidugi hakkas laekuma igasugu seltskonda. Tulid ka meie suure suguvõsa esindajad Kaits, Jann ja Tedi :)))) Juhtumisi oli Janni ametlik abikaas sellel Viking Line'i peol. Ohh seda musitamist ja jällenägemise rõõmu :P
Ootus: eelmise aasta kogemus andis loota, et esinejad hakkavad end liigutama ehk juba kell 22, kuid seekord pidime pettuma :( Üks turvamees lobises välja, et Tanelil oli kuskil mujal kontsert ja ta pidi saabuma alles pärast keskööd. Hakkasime ootamisest ära tüdinema. Kell 23 ei toimunud ikka veel midagi. Vaid tümpsu tuli kõlaritest. Keegi ei vaevunud tantsima. Uksest sisenes järjest nokastanud nolkisid, kes kippusid omavahel ärplema ja kukepoksi harrastama.
Kontsert: lõpiks kell 23:30 tuli lavale Ott. Esimene laul oli ...mööda öist Tallinna ja viimane ...olen mees. Kõik, mis sinna vahele jäi, mattus kahjuks võimenduse müra, vilistamise ja kahinate sisse. Ott ise oli muidugi tasemel ning pani publiku kohe endaga kaasa elama. Oti esinemine kestis umbes tunni. Pärast pooletunnist pausi suvalise tümaka saate kell 1, ilmus välja ka Tanel, kes oli reibas, hoogne ja mõnus. Tema esinemise ajal oli võimendus natuke viisakam - vähemalt ei vilistanud, kuid heli kvaliteet oli ikkagi üsna kaka :((( Poole kahe ajal sai aga äkitselt kodani L-il kannatus otsa ning ta kippus koju.
Viimane piisk: enne lõplikku lahkumist otsustasin külastada daamidele mõeldud ruumi. Sealne vaatepilt ajas öökima ka minusuguse paljunäinud tegelase. Üle terve põranda vedelesid kätekuivatuspaberid, wc-poti ees maas oli ümberkukkunud õlletops ja õlleloik, pott ise oli ümberringi ligane ja paberitükke täis. Kuidagi upakile ja potile mittetoetudes ajain oma asja ning panin ruttu plagama. Käsi pesta ei saanud, sest kraanikausis ilutses suur oksehunnik. Totaalne ÖÖÖÖKK
Järeldus: ma tean, et on palju hullemaidki pidusid, kuid ka see mõne tunni jooksul nähtu pani mind piinlikkust tundma. Eestimaal ei osata väärikalt pidutseda, siin läbustatakse :(
Õppetund: edaspidi on mõttekas külastada kitsamale ringile mõeldud üritusi, sest siis tuleb kohale asjast huvitatud seltskond. Seni on kõik jazzmuusikaga seotu jätnud viisaka mulje ka publiku poole pealt.