Esimene osa sai siis nüüd ära vaadatud. Värskete veel settimata muljete põhjal ei oskagi ma praegu
filmist seda endale olulist iva leida. Ehk aitab hiljem taas Propsis, kes on osav stsenaariumides orienteeruma.
Mida ma siis nägin?
1. Ühe väsinud arvutisõltlase kiiks tema üle võimu võtmas.
2. Nn unistuste maailm, mis nii tume, pime, udune, tolmune, kriuksuv, roostes, räbaldunud, räpane jne.
3. Sissekodeeritud hea ja paha vaheline võitlus.
4. Valikuline manipuleeritavus, valikulised ülivõimed.
5. Ameerikalik kaklus a la võitlejad kukepoksis oma tegelikke võimeid unustades.
6. Ameerikalik taplus a la kangelane viskab hundiratast ja vaenlase turmtuli teda ei taba.
7. Kohustusliku juudase olemasolu,
8. Vähe nalja, ainuke naerukoht poolik päikeseprilliklaas,
9. Palju venivat tatti. Peategelase lima seest väljaronimine, tatina veniv herkulapuder toiduks, veniv peegel jms.
10. Võrreldav mitmete muinasjuttudega: Punamütsike, Hunt ja 7 kitsetalle, Lumivalgeke.
11. Viletsalt väljapeetud armasuslugu ja muinasjutuliselt elustav suudlus.
12. Isaste ambitsioonikas maailm kus isaseks olemisel pole kohta.
13. Pisut filosoofiliste sugemetega seikluslik ulmekas.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
I arrived here just exploring.
VastaKustutaCongratulations on Your good site and best wishes from Italy!
Kui nüüd seda itaalia idiooti mitte tähele panna (ehkki programmijuppide idiootideks sõimamine ei ole nutikas, parem oleks öelda seda programmi koostaja kohta), siis umbes sarnane MÖHH-efekt jäi ka mulle seda Matrixit vaadates.
VastaKustutaVot ei näe ma siin filmis seda tegelikku asjalikku sõnumit, mis võiks ka positiivselt mõjuda. Kui midagi klahvidest välja toksida (a la sulepeast välja imeda), siis ehk miskit MUSTA, hirmutavad, kardetavat, ebameeldivat, vastikut.
Ma mäletan, kuidas üks tuttav rääkis mulle sellest, kui nad sõbraga käisid kinos vaatamas seda..Peale filmi oli sõber nii vaimustuses, et peksis tänavaposte ja kõiksugu seinu jalaga :)
VastaKustutaÜks positiivne asi, mis fännidele peale läheb : Kui me elaksime maailmas, mis on illusioon ja me suudaksime selles maailmas olles silmad avada ja näha,mis on tõde,näha kaugemale, siis meil oleksid supervõimed ja oleksime kangelased :D
Ei saa salata, et "Matrixi" I osa on üks minu lemmikfilme, seda just vinge ideestiku tõttu. Webxangi on korduvalt maininud, et ta ei väsi imestamast, kui kentsakalt on meie maailm ja elu korraldatud. Küllap on sama mõtelnud paljud teisedki, sh antud filmi stsenaristid ja fännid. "Matrixi" triloogia pakub antud probleemile üpris karmi, kuid meeliköitva vastuse. Idee sellest, et meie nähtav maailm on tegelikult illusioon, pettekujutlus, unenägu, millest surres (kuhugi) ärkame, ei ole sugugi uus - see jookseb läbi mitmetest Ida usunditest (maaja), olles populaarne ka new-age liikumise järgijate seas. Sama temaatikat arendab oma teostes nt David Icke. "Matrixi" muudab fännide jaoks meeliköitvaks võimalus ahistavat tavamaailma "läbi näha", sellest "välja murda" ja võidelda seda koos hoidva süsteemi vastu. Mõistagi lisavad loole palju vürtsi sellega kaasnevad supervõimed. Köitev on ka peategelase arengulugu tavalisest mehest superkangelaseks, samuti kõikevõitva armastuse liin.
VastaKustuta"Matrixi" triloogiasse lisatud filosoofilised tasandid on ärgitanud innukat uurimist ja spekuleerimist, inspireerides sadu new-age autoreid, aga ka filosoofe. Seega, kindlasti ei saa "Matrixit" sildistada mõttelagedaks, labaseks meelelahutuseks. Samuti oli aastal 1999 tegu visuaalselt uuendusliku, omas ajas seninägematuid eriefekte pakkuva filmiga. Ma ei hakka siinkohal pikemalt rääkima sellest, et "Matrixi" ideoloogia haakub osaliselt ka minu ettekujutusega reaalsusest. Põhimõte "mind over matter" leiab tulevikus kindlasti tänasest rohkem mõistmist ja teaduslikku tunnustamist. Filmist pärinev lause "There's no spoon" on kujunenud populaarseks kõnekäänuks, peegeldades uudset arusaama mateeria olemusest.
Tekkis ka küsimus: milliseid (mängu)filme hindab kass27? Igatahes tundub "Matrixi" ja "Avatari" väga kriitiliste arvustuste põhjal olema selge, et fantastika ja ulme ei kuulu tema lemmikžanride hulka, kuna ta ei suuda end viia nende "lainele", vaid asub neid kohe kriitilis-ratsionaalselt läbi lahkama. Oleks vahva, kui autor tooks välja paar-kolm oma läbi-aegade-lemmikfilmi!
VastaKustutaVot minuga ongi nii, et ma suhtun kriiitliselt ka noisse filmidesse, mis mulle meeldivad. Samas võib ebameeldiv linateos mul üldse mitte kriitikanooli esile tuua. Näiteks meeldib mulle Rocky, kuigi ka seal on vastikuid lõustu, taplust, verd ja tatti ning praakkaadreid.
VastaKustuta